Sisukord
Oletan, et lugejale on tuttavad ja arvusaadavad järgnevas tekstis kasutatud sellised arvutialased terminid nagu paremklõps ja klõps, kursor, rippmenüü, hüpikmenüü, dialoogiaken ehk dialoog. Selle kirjatüki eesmärgiks on lugejate tutvustamine kontoritarkvara paketti OpenOffice.org (edaspidi OOo) kuuluva programmiga Writer. Tutvustamine toimub lihtsa näidisdokumendi koostamise najal, milleks kasutatakse kõige üldisemaid töövõtteid. Kogu esitatud informatsioon on testitud OOo tööga MS Windows keskkonnas, kuid oletatavasti on samad võtted rakendatavad ka teiste operatsioonisüsteemide platvormidel.
Nüüd siis alustame tutvust OOo tekstiredaktoriga Writer.
Kui Writer on starditud kasutadas arvuti Start'i programmide menüüst OOo grupi rida Text Document peaks te nägema sellist pildil kujutatud Writer'i akent :
Näete aknas viit nn riba:
Menu Bar (peamenüü), mis sisaldab rippmenüüdesse peidetud käskusid,
Function Bar (funktsioonide riba), millel paikneb rida ikoone mitmesuguste tegevuste alustamiseks: open, save, copy, cut, paste, jne.,
Command Bar (käsuriba), mille ikoonide kaudu on võimalik formaatida teksti,
Main Toolbar (tööriistariba ehk -kast), mille ikoonid esindavad erinevaid töö käigus vajaminevaid tööriistu väljade (fields), vormide (forms), kujundite (images) ja teiste objektide sisestamiseks,
Status Bar (seisundiriba), mis näitab meile huvi pakkuvat infot: töödeldatava lehekülje numbrit, kasutatud maketi nime, suumi (suurendamise/vähendamise) protsenti, tähtede sisestamist või ületrükki, kehtivat selekteerimise moodust;
ja lisaks veel kaks ujuvat dialoogi:
Stylist (stiilide aken). Kasutatakse teksti stiilide muutmiseks mõne klõpsuga,
Navigator (navigatsiooniaken). See tööriist on vägagi vajalik pika, mitme peatüki, sektsiooni või paragrahviga dokumendi töötlemisel.
Kui mõni nendest akendest pole Writer'i avamisel nähtavad, saab neid avada
klõpsates Navigator'i ikooni 
või Stylist'i ikooni 
funktsioonide ribal.
Pidage meeles: kui teil midagi ebaõnnestub töös dokumendiga, on teil alati võimalus viimane salvestatud variant uuesti sisse laadida ja ekraanile manada peamenüü käsuga File-Reload.
Nüüd võime alustada uue dokumendi loomisega. Võimalikud variandid on:
Klahvivajutused CTRL+N klaviatuuril,
Käsk File-New-Text Document põhimenüüst,
Klõps New Document ikoonil 
funktsioonide ribal.
Jätkame dokumendi sisu koostamisega.
Kui teil on juba olemas mingi tekstiliste dokumentide koostamise kogemus suvalise tekstiredaktoriga, siis ei tohiks tekkida probleeme ka OOo Writer'i põhifunktsioonide rakendamisel. Tegelikult, paljud funktsioonid ja kiirklahvid on samad pea kõigis tekstiredaktorites. Arvutiekraani pinna see osa, kuhu saab teksti sisestada, on ääristatud halli värvi joontega, mis määravad nn. lehe ääriste (margins) laiuse. Väljaspoole ääristega märgistatud piire teksti tippida ei saa. Ääriseid saab aga muuta:
Klõpsame Page Style ikooni 
Stylist'is,
Selekteerime stiili rea nimega Default ja teeme temal paremklõpsu, mille tulemusena näeme hüpikmenüüd,
Valime hüpikmenüüst Modify... , mis omakorda avab dialoogi Page Style,
Selle dialoogi vahelehel Page määrame vajalikud äärised.
Hoiatus: nimega Default lehekülje stiili muutmine toob kaasa selle, et iga kord kui te alustate uut dokumenti on sellel teie poolt selles stiilis muudetud äärised. Kui te vajate ääriste muutmist ainult ühes dokumendis on parim viis luua uue nimega leheküljestiil. Selleks tuleb korrata eelnev protseduur, kuid valida hüpikmenüüst mitte Modify..., vaid New... . Moodustub täielikult uus leheküljestiil, mida saab kasutada vastavalt vajadusele.
Lisaks sellele, ääriste muutmisel võtke arvesse teie printeri nn.
pimeda ala (unprinted area) mõõtusid. Valed äärised võivad olla defektse
printimise põhjuseks.
Kirjutamise ajal näitab vilkuv kursor järjekordse tähe sisestamise kohta. Tippige sisse mõni sentents, näiteks: "Hello World!" (Kas see ei tundu klassikaline ja tuttav?)
Kirjutamine toimub vaikimisi määratud fondi (tähekuju) ja stiiliga. Tavaliselt kui te tipite tähti mõne olemasoleva teksti ette, siis selle järel paiknev tekst nihkub paremale. Mõnel puhul võib see olla teisiti. Näiteks, tippides tähti olemasoleva teksti vahele uued tähel millegi pärast kirjutavad vanad üle. Sellist seisu ehk režiimi nimetatakse overwriting. Selle režiimi muutmiseks tuleb klõpsata seisundiribal kasti, milles näete teksti OVER. Pärast klõpsu ilmub sinna tekst INSRT, mis osutab, et nüüd tipitakse tähti vahele (mitte üle). Teine klõps muudab tagasi OVER jne. (sellist edasi/tagasi muutumisega nuppe nimetatakse triggeriteks). Igas uues dokumendis algab teksti sisestamine ülemisest vasakust nurgast (seal vilgub kursor). Kui on vaja alustada teksti tippimist mõnest teisest kohast allapoole dokumendi teksti lõppu, siis selleks on kolm varianti:
Võite sisestada mõne mittevajaliku lõigu olemasoleva teksti järele ja oma uue teksti ette, vajutades mitu korda Enter-klahvi kuni kursor jõuab vajaliku kohani lehel. See võte on väga halb ja mitteprofessionaalne. Seda võite kasutada vaid sel juhul kui olete veel kogenematu.
Võite klõpsata ikooni Direct Cursor 
tööriistakastis aktiveerimaks selleks spetsiaalselt kohandatud
režiimi. Ka see ikoon on trigger, pideval klõpsamisel ta lülitub kord
sisse, kord välja. Liikudes nüüd hiireosutiga üle täitmata leheruumi näete
kuidas tekib sinine kolmnurk kas vasaku äärise juures, paremal või keskel. Kui nüüd
klõpsata hiirega, siis kolmnurga asemele ilmub vilkuv kursor teksti
sisestamiseks.
Lõpuks, võite peamanüüst valida Insert-Frame et kujundada leheküljele kast, millesse saab sisestada teksti. Kastil on see hea omadus, et teda saab paigutada dokumendis suvalisse kohta ja ta pole seotud tavalise kursori asukohaga.
Muidugi, kahest sõnast koosnev dokument pole eriti sisukas. Seepärast tippige 2-3 rida teksti ja vajutage Enter-klahvi alles siis kui olete mõne rea sisestanud. Sellega olete dokumendi mõistes sisestanud lõigu (paragraph). Koostage veel teinegi lõik. Nüüd, vististi, tekib teil tahtmine selekteerida ehk märgistada tekst ja märgistatud teksti kallal proovida mõningaid võimalikke töötlemise võtteid. Selekteerimine on tekstiosa valik järgnevaks muutmiseks. Tavaliselt on selekteeritud tekst nähtav valgena mustal taustal. Selekteerimist võib teostada mitmel viisil:
üksik sõna selekteeritakse topeltklõpsuga.
rida selekteeritakse kolmekordse klõpsuga.
mitu rida saab selekteerida selliselt, et klõpsata hiirt selekteerimise alguses ja seejärel lohistada hiirt üle teksti kuni selekteerimise lõpuni.
kui on vaja selekteerida mitu tekstiosa, mis järgnevad üksteisega vahedega, siis tuleb esimene osa selekteerida tavalisel viisil ja teised selekteerida samal ajal allhoitud CTRL-klahviga.
kogu dokumendi tekst selekteeritakse klahvivajutusega CTRL+A (hoida all CTRL ja vajutada A.)
Nipp: võimas võte on kasutada selekteerimiseks
funktsiooni Find, mida kutsutakse välja klahvivajutusega CTRL+F
või klõpsates ikooni Find On/Off 
tööriistakastis. Dialoogiaknasse 'Search for', mis ilmub otsitava sõna
sisestamiseks, võite tippida muudetava sõna. Klõpsates seejärel nuppu Find
All selekteeruvad
kõik muutmisele kuuluvad sõnad dokumendis. Kõiki selekteeritud sõnu saab nüüd
korraga formaatida vastavalt soovile. Olge aga tähelepanelikud, et te vahepeal ei klõpsaks kusagil
teksti sees väljaspool. Klõpsata võib ainult formaatimise nuppu-ikoone. Kui klõpsate dokumendi sees,
siis selekteerimine kaob ja muutuvad kehtetuks kõik vahepealsed tegevused.
Selekteeritud tekstile saab rakendada kolme põhikäsku copy, cut, delete ja formaatimist. Selekteeritud osa kopeerimiseks lõikelauale (clipboard) vajutage CTRL+C. Kui samal ajal on vaja selekteeritud osa dokumendist ka kustutada, siis aga vajutage CTRL+X. Lõikelaual olevat osa saab mitu korda (mitmesse kohta) sisestada vajutusega CTRL+V. Need võtted on standardsed ja neil on funktsioonide ribal ka omad nupud.
Selekteeritud teksti kustutamine on ühetaoline kõigis kontoritarkvara pakettides: vajutage kas Del-klahvi või tühikuklahvi. Võite ka kohe alustada uue teksti tippimist, mis selekteeritud osa asendab. Teisest küljest, teksti formaatimine on pisut erinev teistes pakettides kasutatavast. Tegelikult on formaatimiseks Writer'is kaks võimalust:
Kasutada käsurea nuppe või peamenüü elemendi Format rippmenüüs paiknevaid käske,
Kasutada Stylist'i (vt järgmist peatükki)
Alguseks vaatleme ainult võimalust, mis nimetatud numbri all 1.
Võite alustuseks proovida selekteeritud teksti atribuutide muutmist. Kui olete
vajaliku osa tekstist selekteerinud klõpsake ühte atribuutide ikoonidest
käsuribal. Klõpsud muudavad selekteeritud teksti vastavalt (ikoonid vasakult
paremale) rasvaseks (Bold), kaldkirjaks (Italics) ja kriipsutavad alla
(Underlined). Sama töö teevad ära ka klahvivajutused:
CTRL+B -- bold,
CTRL+I -- Italics,
CTRL+U -- Underlined.
Hulga "peenemat" atribuutide timmimist saab teostada valides peamenüüst kas Format-Character... või Format-Paragraph... , sõltuvalt sellest kas tahate formaatida tähti või tervet lõiku. OOo's on võimalus muuta joondamist, tähtede ja nende taustada värve:
Käsuribal klõpsake vajalikku joondamise ikooni 
(vasakule, keskele, paremale, või mõlema serva järgi).
Klõpsake ja hoidke all mõni sekund ühte neist nuppudest käsureal 
. Avaneb värvipaleti aken, millest saab valida vajaliku värvi tähtede või
tausta tarvis.
Nipp: Avanenud värvide paletid saab muuta ujuvaks, kus nad jäävad avatuks kuni neid enam ei vajata. Ujuvaks saab nad muuta selliselt, et hoida nuppu kuni nad avanevad (vt. p.2) ja seejärel klõpsata avanenud akna tiitelriba ning lohistada ta menüüst eemale. Selline võte on kasutatav ka teiste selliste nupu külge klammerdunud akende puhul.
Kui olete läbi teinud kõik siiamaani kirjeldatud protseduurid, siis oskate nii sisestada teksti kui ka muuta selle teksti peamisi atribuute. Kuid siiski, mõnikord tahetakse dokumendile anda täiesti uudne väljanägemine. Te saate seda teha võttes kasutusele uue kirjatüübi (font) või tähesuuruse koos selliste võtetega nagu mõne lõigu eristamine teistest: pealkirjad, tsitaadid, kommentaarid jne.
Tavaliselt on uue dokumendi vaikimisi võetavaks fondiks "Thorndale" või
"New Times Roman". Võib juhtuda, et seda fonti arvutis kas pole või te
lihtsalt ei taha seda fonti kasutada. Vaikimisi pakutavat fonti saate muuta
valides peamenüüst Tools-Options ja avades akna Options. Edasi
leiate akna puust Text Document ning klõpsate plussmärki, mille
järel avaneb võimalus klõpsata veel Basic fonts (Western). Siin saate muuta
oma soovi järgi vaikimisi pakutavaid fonte tekstile, päistele, loeteludele,
all- ja pealkirjadele, indeksitele. Paraku selline muutmine on väga radikaalne,
sest muudab pakutavad fondid kõikidele uutele dokumentidele. Alternatiiviks,
sealjuures ka eelistatuks, on muuta font ja tähesuurus käsurea valikutest
Font ja Size: 
.
Esimene valik näitab kõiki fonte, mis on teie arvutis kättesaadavad. Nimekirja nägemiseks piisab vasakul paikneva kolmnurgaga nupu vajutamisest. Teine valik sisaldab rida tähesuurusi, mis on esitatud nn punktides (point = 1/70"). Selekteerige mõni sõna ja proovige muuta fonti ning suurust. Nagu ülalpool öeldud, on see parim viis kiiresti teha pealkiri või mõi muu eristamist nõudev tekstiosa.
Kujutage ette, ette olete kirjutanud suure ja pika teksti, mis on jaotatud mitmeks alljaotuseks erinevate pealkirja stiilidega. Ja siis kell 16:55 tuleb teie juurde suur ülemus ja ütleb: "Mulle meeldib pealkirjades Arial rohkem kui Verdana ja tavalise teksti font peaks olema Georgia, mitte Times New Roman. Palun tehke see korda enne kui koju lähete...". Kuid teil on ainult 5 minutit, et korda teha kümme pealkirja ja kogu tekst!
See on kui õudusunenägu kui te pole kasutanud otstarbekaid OOo formaatimise võimalusi. Tegelikult, Writer'is te peaks kasutama tööriista nimega Stylist, mis oluliselt lihtsustab kõiki seda liiki muudatuste tegamist!
Stylist on ujuv aken, mis avaneb iga uue dokumendi avamisel või alustamisel:
Kui seda akent näha pole tuleb klõpsata funktsioonide ribal ikooni Stylist
.
Te olete teda juba kasutanud selle juhendi esimeses osas uue lehekülje stiili ettevalmistamiseks. Nüüd õpime üht-teist juude tema rakendamise kohta teksti sisestamisel.
Stylist'i aken sisaldab tiitelriba all viie ikooniga nupurida. Ikoonide nimedeks on, vastavalt erinevate stiilide tüüpidele, vasakult paremale: Paragraph, Character, Frame, Page ja Numbering Styles. Lisaks sellele on samal ribal paremal pool servas veel kolm lisaikooni, mille abil saab teha stiilidega mõningaid tehteid: Fill Format Mode, New Style From Selection ja Update style. Vahetult riba all on ala, milles on loetletud kasutatavad stiilid. Lõpuks, akna allservas, on ripploend filtritega. Vaides sealt mõne filtri näeme vaid sellele filtrile vastavate stiilide nimesid. Näiteks: 'Chapter Styles' (peatüki stiilid), 'All styles' (kõik stiilid) või 'Automatic' (automaatselt).
Pärast sellist sissejuhatust läheme tagasi oma näite juurde, millega tegelesime jaotise alguses. Kuidas muuta kõiki pealkirju ja lõikusid viie minuti jooksul? Kui te kasutasite staatilist atribuutide muutmise moodust, nagu eelnevalt kirjeldatud, siis on ülesannet võimatu täita. Võimalik on see vaid siis kui teil on ainult 1-2 pealkirja ja mõni lõik. Mitte rohkem. Selle asemel, kasutades Stylist'i stiile (nimetatakse ka 'dünaamilisteks formaatimiseks'), on teil võimalus muuta mitmete sektsioonide või koguni kogu raamatu tekstilist kujundust vaid mõne hiireklõpsuga. Vaatame kuidas seda tehakse:
Klõpsame esimest ikooni nimega 'Paragraph Styles', et näha nende stiilide loetelu, mis on seotud lõikudega. Võite täheldada, et selliseid stiile on kasutamiseks päris mitu.
Stiili omistamiseks tekstile on mitu võimalust:
Selekteerida tekst või paigutada kursor lõiku, millele soovite omistada stiil ja seejärel teha topeltklõps Stylist'i aknas vajaliku stiili real. Stiil omistatakse sellele tekstile otsekohe
Klõpsata üks kord vajaliku stiili nimel ja seejärel Stylist'i
ikoonil Fill Format Mode 
.
Nupp jääb vajutatuks kuni te teist korda teda klõpsate (trigger). Nüüd muutub
kursor halliks vilkuvaks triibuks ja hiireosuti kujutab värvinõud. Kui
sellise hiirega klõpsata teksti või pealkirja, siis kogu lõik või
pealkiri saavad vastava stiili.
On arusaadav, et küljendamine stiilidega lihtsustab oluliselt kasutades selleks Stylist'is paiknevaid ja kasutuseks valmis olevaid
stiile. Loomulik, et OOo tegijad ei ole suutelised ette valmistama kõik maailma
kasutajaid rahuldavaid stiile. See ongi põhjuseks, miks on OOo's võimalus teha
ise uusi või modifitseerida olemasolevaid stiile.
Stiili muutmine käib nii:
Olgu ikoon Paragraph Styles klõpsatud, valime mõne stiili ja klõpsame seda. Stiili nimetus selekteerub.
Samal nimel teeme paremklõpsu ja valime hüpikmenüüst Modify...
Avanenud dialoogi abil muudame need stiili parameetrid, mida loeme vajalikuks.
Kehtestamiseks vajutame nuppu OK või tuleme aknast välja vajutusega Cancel, et muutusi mitte sisse viia.
Nipp: kui olete otse dokumendis staatiliselt muutnud stiili (uus font, värv, tähesuurus jne.), siis saate need muutused Stylist'i abil viia sisse ka stiili kirjeldusse, mis toob kaasa automaatselt kogu dokumendis stiili muutmise. Selleks tuleb toimida nii:
selekteerige modifitseeritav tekstiosa ja klõpsake ikooni Update Style
Stylist'is
või, teine variant,
lohistage selekteeritud tekst Stylist'i aknasse vajaliku stiili nimele. Koheselt muutub selle teksti stiil.
Uue stiili tegemine käib aga nii:
Tehke samuti kui p.1 stiili muutmisel (vt. eespool). Pidage meeles, et uus stiil pärib oma algsed omadused sellelt stiililt, mis on võetud uuele aluseks,
Paremklõps stiili nimel avab hüpikmenüü, millest tuleb nüüd valida New...,
Avaneb dialoog nimega Paragraph Style, mille vahelehele Organizer tipime sisse uue stiili nime,
Lisaks stiili nimele on vaja tippida sisse ka uuele stiiliga formaaditud lõigule järgneva lõigu või lehekülje stiili nimi. Vaikimisi on järgnev lõik sama stiiliga, kuid mõningatel juhtudel ehk soovite mõnda teist stiili. Näiteks, kui tegu on pealkirjaga, siis järgmine lõik on kas tavaline tekst või alumise taseme pealkiri. Kui määrate aknas järgneva lõigu stiili, siis see stiil omistatakse teksti sisestamisel järgmisele lõigule automaatselt peale Enter-klahvi vajutust. See on aja kokkuhoiuks hea võimalus!
Võite selle dialoogi abil muuta fonti, tabuleerimist, teksti ja tausta värvi ja veel palju-palju muud.
Tehtud muudatusi kinnitage OK vajutusega, mis sulgeb ka dialoogi.
Nipp: üllatavalt kiiresti saab uusi stiile teha järgmisel moel:
mõnele tekstiosale dokumendis viige sisse kõik muudatused, mida te tahate näha uues stiilis,
selekteerige muudetud tekstiosa,
klõpsake ikooni New Style from Selection 
Stylist'is ja avanevasse aknasse New Style tippige uue stiili
nimi.
Järeldus: õige stiilide kasutamise puhul teostatakse vajalik küljendamise muutmine 5 minutiga. Teete nii:
Te muudate kõikide lõikude ja pealkirjade fonte stiilide muutmise teel Stylist'is nagu eespool kirjeldatud. Kõik lõigud ja pealkirjad formaaditakse automaatselt vastavusse nende stiilide muudatustega!
Juhul kui tegu on suurema hulga muudatustega või teie ülemusel on üha uusi ja uusi nõudmisi formaatimise suhtes võib aidata täiesti uute stiilide loomine koos töövõtte Fill Format kasutamisega..
Failide avamine, salvestamine ja printimine on kõige tihemini esinevad tööd tekstiredaktori kasutamisel ja seetõttu on nendele käskudele juurdepääs ning teostamine piisavalt lihtne. Lisaks sellele on OOo's nende käskude täitmiseks olemas ka rida alternatiive.
Kui soovite avada mõnda dokumenti on teil võimalus:
vajutada klaviatuuril CTRL+O,
peamenüüst valida käsk File-Open,
klõpsata funktsioonide ribal ikooni Open File 
.
Sõltumata alustamise viisist avaneb dialoog Open File. Selle dialoogiakna kaudu leiate avamist vajava faili..
Nipp: ülalmainitud võimalused on rakendatavad vaid juhul kui teil
on OOo tekstiredaktori aken juba avatud. Enamgi veel, dokumendi avamise
ikoon on nähtav ainul juhul kui mõni muu dokument on juba avatud.
Dokumendi avamise lihtsustamiseks on OOo Windows versiooni sisse viidud "Quick Starter"
(kiire start). See on programm, mis stardib arvuti sisselülimitase ajal ja
omab arvitiekraani alumises paremas nurgas ikooni 
. Topeltklõps sellel ikoonil avab dialoogiakna Templates and Documents .
Selle akna abil saab alustada uut dokumenti või avada mõni olemasolev.
Paremklõps ikoonil avab aga sisult teistsuguse dialoogiakna, mille abil saab
saab samuti avada dokumendi Open File kaudu.
Teisest küljest, kui soovite salvestada dokumenti, on teil vaja kas:
vajutada klaviatuuril CTRL+S,
anda peamenüüst käsk File-Save,
klõpsata ikooni Save 
finktsioonide ribal.
Kõikidel juhtudel dialoog Save File.
Hoiatus: kui eelmise salvestamise ajast dokumenti muudetud pole,
siis on salvestamise ikoon välja lülitatud (paistab hallina 
)
ja teil pole võimalust muudatusteta faili teist korda salvestada. Kui aga
vaatamata sellele on ikkagi soov salvestada, siis tuleb see teha peamenüü käsu Save as...
abil.
Diskuteerime väheke selle üle kuidas dokumente printida.
Kuna see nn How-To (Kuidas-Teha) osa on testitud OS MS Windows keskkonnas, siis järgnev kirjeldab OOo ja Windows'i printimissüsteemi vahelist koostööd. Linux'i või Solaris'e kasutajatel soovitan uurida printeri draiverite süsteemi kuidas ühendada printer ja kasutada teda OOo'ga, Siiski, paljud OOo printimise dialoogid on kõikidel platvormidel samad.
Enne printimisele asumist määratakse printer, mida vaikimisi arvuti kasutatab. Valige peamenüüst File-Printer Settings... . Dialoogiaknas Printer Setup on teie vaikimisi määratud printeri nimi on nähtav rippmenüüs 'Name'. Kui rippmenüüs vajalikku printerit näha pole tuleb ta eelnevalt installeerida operatsioonisüsteemi vahenditega. Klõsates nuppu 'Properties' on võimalik seadistada mõned printeri parameetrid teile sobivaks. Kui juba kord printer on ära sätitud, on ta kasutamiskõlblik kõikides OOo programmides.
Seadnud printeri töökorda on kõik printimiseks valmis. Siiski, on hea
komme enne tegelikku printimist kontrollida kuidas dokument paber saab välja nägema.
Selleks on olemas kasulik käsk 'Page Preview'. Valige peamenüüst File-Page
Preview ja ekraan lülitub ümber režiimi Page Preview. Selles režiimis
näete dokumenti nagu ta paberil saab välja nägema, kusjuures võite üle
vaadata dokumendi kõik leheküljed. Võib korraga näha nelja lehekülge klõpsates
Page Preview režiimis nähtavat ikooni Four pages 
.Lihtne on lehekülge ka suumida klõpsates samas paiknevat ikooni Preview Zoom
.
Dokumendi eelvaade pole tähtis mitte ainult selle tõttu, et hoiab kokku
paberit vaid sellega säästab ka metsas kasvavaid puid! Tegelikult aktiveerib
nupu Print
Page view 
,
vajutus uue akna avamise, mille abil saab valida korraga nähtavate
lehekülgede hulka: 2, 4, 8 jne! Kui eelvaade kinnitab prinditava dokumendi
kujunduse sobivust jääb ainult klõpsata nuppu Print File Directly 
ja sulgeda eelvaate režiim nupu Close Preview klõpsuga, mis taastab
tavalise tekstiredaktori akna.
Kui soovite, võite kasutada printimiseks ka teisi võimalikke võtteid, mis aga eeldavad, et dokumendi kujundus on korras:
klahvivajutus CTRL+P,
või
peamenüü käsk File-Print... .
Avaneb dialoogiaken Printer Dialog, mille abil määratakse koopiate arv, milliseid konkreetseid lehekülgi on vaja paberile kanda, kuhu suunata trükivoog (printerisse või vahefaili). Lisaks sellele võimaldab nupu 'Options...' vajutus avada lisaakna trükkali täiendavateks sättimisteks. Nupu OK vajutus käivitab trükkimise valitud trükkalil.
Autor : Gianluca Turconi
Tänud : Richard Holt, peamine korrektuur lugeja ja OOo toetaja
Kuulub koosseisu : -
Viimane muudatus : 10. veebruar 2002; tõlge eesti keelde 18. september 2003
Kontakt: OpenOffice.org Documentation Project http://whiteboard.openoffice.org/doc/index.html
Tõlge : eesti keelde Georg-Egon Arst, gearst@online.ee